Ennastjuhtiv õppimine Rocca al Mare kooli Hispaania õppekeskuse näitel

4.-7.detsembril külastasid Ida-Virumaa ettevõtlikud õpetajad ja koolijuhid Rocca al Mare kooli Hispaania õppekeskust.

Rocca al Mare (RAM) kooli Hispaania õppekeskus avas oma uksed 1. septembril 2015.a. Kool on loodud nende perede lastele, kelle elu- ja töökorraldus on neid osaliselt või ka alaliselt sidunud Hispaania Marbella piirkonnaga.

Koolis on 1.-6.klass ning lisaks individuaalõppes mõned 7.klassi õpilased. Koolimajaks on villa, kus on palju erinevaid ruume. Igal klassil on õppimistegevusteks eraldi ruum, kuid õpitakse ka vahekoridorides, fuajees, õuealal. Eraldi ruum on ka õpetajatele, kuid seal saavad soovi korral toimetada ka õpilased ise.

Samaaegselt on õppekeskuses 50-60 õpilast. Kool on viie aastaga järjepidevalt kasvanud. Kooli luues oli see mõeldud vaid 10-20 õpilasega tegelemiseks. Siis loodeti jääda 44 õpilase piiresse, kuid kuna soovijaid on palju (kõik ei mahu praegugi nende juurde õppima), on laste arv kasvanud järjest suuremaks.

Käesoleval ajal töötab Hispaania õppekeskuses 5 õpetajat, sh üks abiõpetaja. Õppeaastas on kokku pisut üle 140 erineva lapse, kes õpivad peamiselt on 1.-6.klassis. Sel õppeaastal ka piloodina 7.klassi õpilased, kes saavad tuge Skype teel RAM kooli õpetajatelt Eestist.

Hispaania õppekeskuse kontseptsioon

Hispaania õppekeskuses peab tähtsaks õpilaste iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist, loovust, koostööd erinevas vanuses laste vahel, sidet kodumaa kultuuri ja loodusega ning Hispaania traditsioonide ja kultuuri tutvustamist.

Õpetaja peab olema ääretult paindlik, samuti kõrge motivatsiooniga. Tavapärasemat frontaalset tööd on vähe. Õpetaja kõige olulisem töö on õpilastele õpijuhiste koostamine. Iga nädala lõpus tuleb järgmiseks nädalaks välja töötada uued õpijuhised, mis toetavad õpilase iseseisvat õppimist. Ning õppetöö kestel on õpetaja õpilasele abiks olemas, valmis õpilast suunama, juhendama.

Mille poolest erineb RAM kooli Hispaania õppekeskus tavakoolist?

RAM kooli Hispaania õppekeskuses ei ole kindlaid ainetunde, koolipäev algab 09.00. Päeva jooksul toimuvad erinevad õppetegevused, mis hõlmavad erinevaid õppeaineid. Koolipäev algab mõne ühistegevusega: laulmisega, loo jutustamise või lugemisega. Päev lõpetatakse samuti koos. Lapsed on jagatud gruppidesse, mis ei ole alati vanusepõhised, vaid sõltuvad tegevusest ja eesmärgist.

Õppekeskus töötab täielikult Eesti riikliku õppekava alusel. Õppekeskuse peamine eesmärk on toetada koduõpet. Tegemist on n-ö koduõppe tugikeskusega. Õppekeskus tegeleb põhimõtteliselt juhitud iseseisva õppimise toetamisena. Õpilane on lapsevanema avalduse alusel oma kodukoolist Eestis suunatud koduõppele (üheks õppeperioodiks või kuni aastaks) ning siin toetatakse tegelikult lapsevanemat kodukoolis koduõppe tegemisel.

Täies mahus on toetus põhiainetes, loov- ja oskusaineid täies mahus ei õpetata. Õppekorraldus on korraldatud nii, et 1.-3. klass tegutseb päevaplaani alusel ning 4.-6. klassi õpilastel on õppimiseks nädalaplaan, mille peab täitma reedeks. Kui õpilane on iga päev õppekeskuses, peaks ta jõudma oma nädalaplaani koolis täidetud. Vajadusel tuleb poolelijäänud ülesanded kodus lõpetada. Kindlasti jääb aga kodus lugeda.

Hindeid õppekeskuses ei panda. Kasutatakse õppimist toetavat hindamist. Õpilased saavad tagasisidet igapäevaselt suuliselt ja 2 korda aastas kirjalikult. Kui õpilane õpib Hispaania õppekeskuses üksiku või mõne perioodi, siis saab ta kirjaliku hinnangu oma õppeperioodi lõpus. Nädal sisaldab ka enesekontrolle, kus antakse protsenttagasiside.

Kuna õpilased on väga erinevatest koolidest, siis on õppematerjal erinev ning järg, kus  õpilased oma teemade käsitlusega on, võib olla üsna erinev. Seetõttu on õpetamisel suur rõhk individuaalsusel. Seda eriti õppeperioodi alguses, kui saabub palju uusi õpilasi. On vaja selgitada välja iga lapse õpijõudlus, õppe sisu jmt. Kuna õppeaastas on 5 õppeperioodi, siis õppekeskuse kooliosa juhi Getter Kallase sõnul on justkui 5 korda aastas 1. september.

Mida õppisime?

Nägime, kui oluline on pidada tähtsaks laste iseseivat mõtlemist ja tegutsemist, loovust, koostööd erinevas vanuses laste vahel, sidet kodumaa kultuuri ja loodusega. Kogesime, kuidas lapsed tunnevad õpirõõmu, kui saavad õppida omas tempos, süveneda neid huvitavatesse õppeainetesse pikemalt. Üldiselt õpilased töövihikuid ei kasuta ega lünktesti ei täida. Õpilased kirjutavad ja joonistavad oma ülesandeid valgete lehtedega vihikutesse. Neid vaadeldes märkasime, kui ilusad käekirjad lastel on. Vesteldes ühe lapsevanemaga, tõi too õppekeskuse kiituseks esile, et laps on Hispaanias õppides saanud tagasi õpirõõmu, pigem peab teda tagasi hoidma, et üle õpiks. Teine lapsevanem lisas, et nad vaatavad kaasaga hämmastusega, kui iseseisvaks on pere pesamuna selles koolis muutunud ning kui hästi ta aega planeerima on õppinud.

Lapsi küsitledes selgus, et enamusele meeldib selline iseseisev õppevorm rohkem kui tavakoolis, kus õppetunnid vahelduvad. Kaasreisilistega nähtud kogemust jagades, leidsime ühiselt, et meie jaoks sai uue tähenduse, missugune peaks olema ennastjuhtiv õppija ning kuidas teda toetada.

Anneli Bogens, Illuka Kool

Õppereisi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks-  tugiprogrammide elluviimine perioodil 2017-2023“ (PATEE) projektist “Ettevõtliku kooli Ida-Viru võrgustiku koordineerimine ja arendamine, ettevõtlikkuse ja tehnikahariduse sidumise programmide elluviimine”