Kas ettevõtlikkuse arendamine teeb õpilased õnnelikuks?

Õpetajate Lehes kommenteerivad ettevõtlikku ja ettevõtlusõppet Eesti koolijuhtide ühenduse esimees, Tartu erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht, Mooste mõisakooli direktor Ave Kikas, Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu, Tabasalu ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. Kogu looga saab tutvuda siin.

Küsimus 1: Kas ettevõtlikkuse arendamine teeb õpilased õnnelikuks?

Urmo Uiboleht, Tartu erakooli nõukogu esimees: õnnemõõdikut meil veel pole, kuid faktid kinnitavad, et uus põlvkond vajab teist laadi õpet, ja ettevõtlikkus aitab olla aktiivne ja väljakutset otsida.

Ave Kikas, Mooste mõisakooli direktor: Põlva omavalitsusliit pakkus toetust ürituse korraldamiseks. Üheksandikud tegidki folgikojas maakonna ürituse, kus osalesid kümne kooli õpilased. Valisid ise esinejad, korraldasid toitlustuse, auhinnad. Said mahvi, aga pärast ütlesid, et edasi aitas see, et meie uskusime neisse. Nad suudavad elus edaspidigi mis tahes asju korraldada ja usuvad, et saavad hakkama.

Haana Zuba-Reinsalu, Luua metsanduskooli direktor : Noorel peabki olema mentor või juhendaja, keda saab ka koolikorralduslikult määrata, et oleks võimalus abi ja nõu küsida, saada julgustust. Tähtis on õpilaste tahe ning uudishimu aktiivsena hoida, ka õpetaja rollid on muutunud – üha enam vajab õppija mõistvat suunajat enda kõrvale.

Martin Öövel, Tabasalu ühisgümnaasiumi direktor : Alusteadmiste osas on keeruline võrrelda teiste tundidega, kuid praktilise poole pealt on ettevõtlusõpe suuresti projektõppe üks vorm – selge mõõdetava eesmärgi suunas tegutsemine. Asjaolu, et aasta-aastalt on õpilaste huvi ideekonkurssidel ja laatadel osalemise vastu kasvanud, annab tugeva indikatsiooni sellest, et õpilased hindavad päriseluga seotud õpet väga kõrgelt.

Ott Ojaveer, Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor: Kuna suhteliselt palju õpilasi valib majandusõpetuse valikainena, siis tundub, et nad on väga motiveeritud seda õppima. Motivatsioon on kõrge, ju on nad siis ka õnnelikumad.

Küsimus 2: PISA testid ja ettevõtlikkuse arendamine – kas need on omavahel seoses või mitte?

Urmo Uiboleht: Kipume PISA-le omistama konservatiivsuse märki, et tulemused on head tänu sellele, et meil on õppimiskallakuga kool. Aga vastupidi, hoopis tänu avatusele, et meie koolides on palju uusi meetodeid, oleme suutnud need edukalt siduda õppimisega. Analüüsioskus on üks meie laste tugevusi, see areneb ettevõtlusõppega igal juhul.

Haana Zuba-Reinsalu: PISA uuris ka seda, kuidas õpilased ennast koolis tunnevad ja kui suur on kooliperre kuuluvuse tunne. Paraku jäi viimane teiste riikidega võrreldes keskmisest madalamaks. Oluline on, et noored oleksid kaasatud ja kooliperega seotud. Uuringud näitavad, et koolirõõm on suurem siis, kui noored saavad midagi praktilist teha. Meie noortest õppijatest on 85% pärit maapiirkonnast, nad teavad, mida on õppima tulnud, ning nende ootus on leida hea töökoht, olgugi et eelmisest koolist tulles oli nende matemaatikaoskus veidi nõrgem.

Ave Kikas: Oleme kirjutanud oma õppekava esiossa soovi, et meil kasvaksid elus hästi hakkama saavad õnnelikud, loovad inimesed. Seda on raske mõõta. Väikese maakooli lastel on vaja palju enesekindlust ja -usku, et minna suurde maailma ja teha suuri tegusid. Kui nad lähevad iseendasse uskudes, siis see ongi väga suur väärtus.

Martin Öövel: PISA mõõdab suuresti õpilaste oskust alusteadmisi kasutada. Teadmiste vundamendi olemasolu on eduka ettevõtja jaoks ülimalt oluline ja seetõttu seos kahtlemata eksisteerib, sest eduka äriidee formuleerimine on lahutamatult seotud funktsionaalse lugemisoskusega – ümbritsevast keskkonnast õige signaal välja lugeda (nõudlus) ja pakkuda sellesse suhestuvat lahendust (pakkumine). Usun, et Eesti edu PISA-s näitab perspektiivi ka Eesti ettevõtluse tuleviku jaoks (teadmispõhine majandus).

Ott Ojaveer: Mina ei vastandaks neid. Peame igas noores üles leidma selle, milles ta on tugev. Õpilased peavad selgeks õppima õppimise kunsti. Mõned on tugevamad reaal-, teised humanitaarainetes, osa on väga ettevõtlikud ja toimetavad edukalt õpilasfirmades. Üldhariduskoolis tuleb anda võimalikult hea haridus ja pakkuda valikuid. Küll siis ka tulemused tulevad.