Kirju-Mirju Lasteaia kõige vahvamad ettevõtmised on saanud alguse laste ideedest

Kohtla-Järvel asuva Kirju-Mirju Lasteaia eesmärk on muuta lapsed õnnelikuks. Ja seda nad tõesti teevad, sest 2021. aastal pälvis Kirju-Mirju Lasteaed Ettevõtliku Kooli võrgustikult hõbetaseme märgise, mis on suur tunnustus lasteaiale ning seal alusharidust omandavatele lastele ja nende vanematele.

Tegemist ei ole sugugi esimese korraga, kui Kirju-Mirju Lasteaed oma tegemistega silma paistab. Esimest korda pälvisid nad Ettevõtliku Kooli hõbetaseme 2017. aastal. Samuti on Kirju-Mirju Lasteaed seotud mitmete teiste projektidega nagu “Kiusamisest vabaks“, “Keelekümblus” ja “Tervist edendav lasteaed“. Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuulub Kirju-Mirju Lasteaed 2009. aastast ja 2013. aastal omandasid nad ettevõtliku lasteaia tiitli. Oma kogemusi on nad lahkelt jaganud ka teistega.

Põhjus, miks Ettevõtliku Kooli programmiga liituti, peitus selles, et see tundus õpetajatele ja juhtkonnale uudne ja huvitav. Õpetajad said osaleda väärtuslikel koolitustel ja programm andis uusi ideid ning meetodeid õppe- ja kasvatustöö läbiviimisel ja planeerimisel.

Uuendusmeelne mõtteviis ongi üks neist omadustest, millega Kirju-Mirju Lasteaeda võiks iseloomustada. Ettevõtliku Kooli Ida-Virumaa koordinaator Hälis Värimäe sõnul on tegemist ühe tõeliselt aktiivse lasteaiaga, kus on uus juhtkond ja palju uusi algatusi, mis sisaldavad Ettevõtliku Kooli elemente. Eriti tänuväärne on Kirju-Mirju Lasteaia pühendumine keskkonna teemadele. Asudes Kohtla-Järve kesklinnas, on nad samal ajal võtnud eesmärgiks tegeleda aktiivselt keskkonnahoiu ja taaskasutusteemadega.

Ettevõtliku Kooli raames on Kirju-Mirju Lasteaed pööranud palju tähelepanu sellele, et just lapsed oleksid need, kes asju algatavad ning õpetajate roll oleks eelkõige abistav ja suunav. Lasteaia direktor Anne Illopmägi toob välja, et kõige olulisemaks peab ta seda, et Ettevõtliku Kooli mudelit rakendades saavad lapsed siduda oma teadmisi päriseluga. See tähendab, et läbi mängu, ise- ja koostegemise ning probleemide lahendamise avaneb lastel võimalus teha päris asju ja päris tegevusi, mis panevad lastel ja ka õpetajatel silmad särama.

“Vahva on jälgida, kui lapsed saavad ise planeerida, otsustada, teha ise valikuid, ise tegutseda, võtta vastutust ja leida lahendusi. Isegi kui midagi peaks valesti minema ja tehakse vigu, siis nad teavad, et see ei ole tingimata halb. Vigadest tuleb õppida ja seejärel lihtsalt uuesti proovida,“ kirjeldab Illopmägi nende igapäevast elu lasteaias.

Kirju-Mirju Lasteaia õpetajad kuulavad ja kuulevad oma hoolealuseid hoolikalt. Ettevõtliku Kooli põhimõtete rakendamine on neile juba nii sisse juurdunud, et see tuleb iseenesest.

Kõige erksamad ja meeldejäävamad tegevused, mille üle ka lapsed ise uhkust tunnevad, sünnivad laste endi ideedest. Kirju-Mirju Lasteaia õppealajuhataja Evgenia Tortsova meenutab näiteks olukordi, kus laste algatusel on rühmades korraldatud diskosid, teatrit, laatasid, kirjutatud ühiselt raamatut, peetud vee-, mulla-, leiva- ja piimanädalaid, samuti läbi viidud teaduskatsete nädalaid. Selliste algatuste abil õpivad lapsed kogemuse kaudu, ise tegutsedes, ise proovides, otsustades ja vastutades. Samal ajal õpivad nad selliselt ka nii enda kui teiste tööd rohkem väärtustama.

Üheks selliseks edulooks kujunes näiteks Mesimummi rühma laste õunakoogitegu. Nimelt otsustasid Mesimummi lapsed ühel päeval, et nemad tahavad õunakooki. Aga kuidas õunakooki saada? Vaja oleks kõigepealt õunu. Laste algatusel leiti üks vanaema, kes kutsus lahkelt kogu rühma endale külla. Vanaema juures vaatasid lapsed, kuidas kurgid kasvuhoones lae alt alla kasvasid, korjasid õunu korvi ning aitasid vanaemal viia mädanenud õunad kompostihunnikusse. Lapsed jõudsid kiikuda ja lustida veel ka mängumajas. Enne äraminekut pakkus vanaema Kaie lastele isetehtud õunamoosiga saia ja kurgiga maitsevett. Tänuks toreda vastuvõtu eest ja seoses läheneva vanavanemate päevaga kinkisid Mesimummid vanaema Kaiele väikese valge potiroosi. Kaasa said Mesimummid kotitäie õunu, et nendest õunakook küpsetada.

Mesimummide rühma laste tegevus ilmestab väga ehedalt, kui põnev, aktiivne ning kaasahaarav on Ettevõtliku Kooli mudel ja et väikestest asjadest saavad alguse suured teod.

Kirju-Mirju Lasteaias töötab kokku 52 inimest, kes kõik suuremal või vähemal määral ettevõtlikesse tegevustesse panustavad. Enamasti kipub olema nii, et kui ühel tekib mingi asja vastu huvi, siis varsti on huvi selle vastu juba ka teistel. Ja kui see pall veerema läheb, siis sünnivad siit rühmade vahelised koostööprojektid, mängupeod jne.

Juba teist korda hõbetasemeni jõudmine on Kirju-Mirju lasteaiapere jaoks suur tunnustus. “Meil on kirjeldamatult hea meel, et lasteaed vastab jätkuvalt ettevõtliku õppe kõrgema taseme kriteeriumitele kõigis olulistes lasteaiaelu valdkondades ning saab õiguse ka järgneval kolmel aastal kasutada ametlikult nimetust hõbetaseme ettevõtlik lasteaed ja kogu selle juurde käivat sümboolikat,“ sõnab Illopmägi.

Ettevõtlikkuse hõbemärgise taotlemise juures oli Kirju-Mirju Lasteaia direktori sõnul kõige keerulisem paberimajanduse pool ehk enesehindamine. “Ühel hetkel tekkis küsimus, et kas me ikka oleme suutelised kõiki tingimusi täitma, kas oskame seda kirja panna ja kust me kogu info kätte saame. Aga vaikselt ja rahulikult analüüsides, kõike punkt-punktilt läbi arutades ning andes hinnangu tehtud tööle, nägime ja tundsime rõõmu selle üle, kui palju on tegelikult tehtud ja kui palju on vaeva nähtud. Leidsime, et me saame sellega hakkama ja et me kõik oleme tunnustust väärt,“ tunnistab Illopmägi.

Vähemalt sama kõrget taset soovitakse hoida ka edaspidi. “Hetkeolukorda arvestades ei saa kõike nii koostöiselt teha nagu tahaks, kuid vaadates asju positiivsetes nootides, siis see on jällegi väljakutse meie jaoks, kuidas teha asju nii, et kõik toimiks ja et see toimiks veel paremini“, ütleb kokkuvõtteks Illopmägi.