Lääne-Virumaa paistab silma Ettevõtliku Kooliga liitunute poolest

Lääne-Virumaa uudised kirjutavad sellest, et maakond paistab silma haridusprogrammiga Ettevõtlik Kool liitunute poolest. Avaldame nende poolt kirjutatud uudise täis mahus.

Lääne- ja Ida-Virumaa on kaks maakonda, mis paistavad silma lastele ettevõtluse ja ettevõtlikkuse tutvustamisega ning õpetamisega.

Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ heaks näiteks on juba mitu aastat toimunud Rakvere Gümnaasiumi filmifestival. „See on toimunud palju aastaid ja on imetlusväärne, et noored teevad algusest lõpuni kõik ise – raha hankimisest kuni korraldamiseni välja,“ ütles Lääne-Viru Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse programmijuht Anu Oja.

Ettevõtlike koolide ja lasteaedade arvu osas on Lääne-Virumaa Eesti maakondade eesotsas. Programmiga on liitunud 13 kooli ja 6 lasteaeda. Eespool ongi ainult Ida-Virumaa, kust haridusprogramm 2006. aastal alguse sai. Üle Eesti on Ettevõtlikke koole ja lasteaedu ca 150.

Baastaseme on saavutanud 9 Lääne-Virumaa kooli ja 5 lasteaeda. Üks kool on saavutanud hõbetaseme.

Baastase näitab lasteaia või kooli ettevõtlikku töökorraldust erinevates valdkondades. Hõbetase näitab, et konkreetne kool või lasteaed on ettevõtlikkuse eestvedaja ja eeskuju vähemalt regionaalselt.

Igal aastal on koolidel üle Eesti võimalik osaleda ka nn edulugude konkursil, kus koolid saavad oma ettevõtlikke õpilugusid tutvustada ning parimad edulood kuulutatakse välja Haridusfestivalil. Osalusmäär Lääne-Virumaa koolide ja lasteaedade hulgas on väga suur ja nad on pea igal aastal finalistide hulgas.

Lääne-Viru Arenduskeskuse toetab programmiga liitunud maakonna koole ja lasteaedu erinevate koolituste, seminaride, õppevisiitide jt sündmustega, mis aitavad haridusprogrammi koolides paremini rakendada.

Ettevõtlik kool on haridusprogramm, mille eesmärk on tuua koolidesse ja lasteaedadesse rohkem iseseisvat ja ettevõtlikku hoiakut, arendada lastes otsustusvõimet ja ärgitada tegutsemishimu.

Õpetajate ülesandeks on kaasata lapsi kõigisse arenguetappidesse ja -protsessidesse nii, et initsiatiiv ja õppimislust lähtuksid õpilastest endist. Ettevõtliku kooli moto on „Tahan-suudan-teen“.

Ettevõtlikku kooli või lasteaeda iseloomustab ettevõtlusõppe olemasolu. See ei pea olema tingimata ainetunni vormis. Näiteks korraldatakse koolis laatasid, seal tegutsevad õpilasfirmad või tegeletakse õpilasettevõtlusega muul kujul.

“Kuna riiklikul tasemel pakutakse väga palju ettevõtlusõppealaseid koolitusi pedagoogidele, siis meie kindlasti ei dubleeri maakonnas samu koolitusi. Pigem püüame koostöös ja dialoogis maakonna õpetajate ja koolidega leida neid vajadusi, mida oleks just maakonnas vaja katta või mis täidavad noorte ettevõtlikkuse edendamise eesmärki,“ rääkis Anu Oja.

Tema sõnul aitab arenduskeskus ka maakonna õppeasutustel koostada erinevaid ettevõtlikkusalaseid projektitaotlusi.

Väike-Maarja Gümnaasiumi õpetaja Anneli Kütt lausus, et kõige olulisem on lastesse ettevõtlikkuse süstimine. „Kõigist ei pea tulema ettevõtjaid, kuid kõigis võiks olla julgust proovida midagi uut ja esitada oma ideid. Läbikukkumine ei tohiks jääda noori kummitama ning seda ei tohiks hinge võtta,“ rääkis Kütt.

Tema hinnangul on ettevõtlikkus Lääne-Virumaa noorte seas levinud. „Tunnid on loovad, täis õppimisrõõmu ning tulemuslikud ka seetõttu, et lapsed saavad sageli ise valida, mida õppida ja kuidas etteantud teemale läheneda,” lisas Kütt.