Liigu edasi põhisisiu juurde Juurdepääsetavus

Ajalugu

2011 – IVEK on jätkanud “Ettevõtlikkuse ja innovatsioonihoiakute kujundamine koolides” programmi „Ettevõtlik kool” tegevuste elluviimist vastavalt strateegiale

Olulisemd tulemused:

  • Seadusandluse kaasajastamise programm – Eeltöö ettevõtliku hariduse standardi väljatöötamiseks ning rakendamiseks koostöös HTM, MKM, REKK, Tartu Ülikooliga juhul kui vastav taotlus saab rahastuse INTERREG IV A programmist
  • Seire- Valminud ettevõtliku hariduse monitooringu süsteemi kirjeldus, võrgustiku pilootmonitooring. Tulemuseks kokkuvõte, et Ida-Virumaa “Ettevõtliku kooli” võrgustikku kuuluvate koolide õpilased paistavad silma koolist väiksema eemalejäämisega ning saavad väiksemat arvu klassikordamisi arvesse võttes ka paremini hakkama. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) statistika põhjal oli 2009-2010. aastal IVEK võrgustikku kuuluvates koolides klassikursuse kordajate osakaal üle 200 õppijaga gümnaasiumis keskmiselt ca 0,7%. Eesti keskmine 2,4%. “Ettevõtliku kooli” võrgustiku koolid paistavad oma maakonnas silma ka selle poolest, et neis on kõrge gümnaasiumi lõpetajate protsent sama lennu alustanutest 10. klassis.
  • Mainekujundus – Kommunikatsiooni korraldamiseks saadud soovitused eksperdilt; HTM Eestimaa õpib ja tänab – Hariduse sõbra ja toetaja tunnustus; esitatud taotlus EU Enterprise Award konkursile; väljas LVP-l, peremessil Jõhvis. Lisaks meediakajastused Haridusfestivalist, blogi “Ettevõtliku kooli” konkursi kohta IVEKi kodulehel jaFacebook fännilehel.
  • Osalemine EKTK ettevõtlusõppe mõttekojas. Algatati riiklik ettevõtjate võrgustik “Unistused Ellu!” eesmärk: toetada noorte ettevõtlikkust nii õppetöös kui ka väljaspool, olles neile partneriks ja mentoriks.
  • Jätkutegevuste planeerimine, jätkurahastuse otsing, tegevuste laiendamine. Läbi viidud “Ettevõtliku kooli” strateegia vahehindamine koostöös võrgustikuliikmetega.
  • Jätkutegevusteks tegime ettepaneku Ida-Virumaa KOVidele. Eesmärk: Võrgustiku koolidel ja lasteaedadel on tõusnud teadlikkus ettevõtliku õppe kasulikkusest, mõistavad üheselt, mis on ettevõtlik õpe, oskavad seda rakendada ja oma edukust hinnata vastavalt ettevõtliku hariduse standardile.
  • Standardi loomisel koostööpartner – Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja HTM.
  • Osaleb 12 KOV Ida-Virumaalt, sh 21 õppeasutust. Sarnane ettepanek tehti ka Lääne-Viru ja Pärnumaa MAKidele, et alustada nende maakondades sarnast võrgustikku, otsus positiivne. IVEK on neile mentoriks vastavate tegevuste läbiviimisel.

Õppevisiidid ja täiendkoolitused

  • õppevisiitidel oli väga positiivne mõju koostöö tekkele nii Eesti kui välismaa pedagoogide vahel
  • 24 – 26.01 eestlaste õppevisiit Rootsi Örebro õppeasutustesse (50 osalejat Ida-Virumaalt)
  • 09 – 11.02 soomlaste õppevisiit Ida-Virumaa koolidesse (18 soomlast)
  • 02.- 04.03 eestlaste õppevisiit Lätti, Riia õppeasutustesse (49 osalejat Ida-Virumaalt)
  • 04 – 06.04 rootslaste õppevisiit Ida-Virumaa koolidesse (19 rootslast)
  • 28-30.09.2011 rahvusvaheline seminar Kotkas(osalejaid 50)
  • 13-14.12.2011 töörühma koosolek Stockholmis
  • 26-27.05 toimusid projekti elluviimiskes töörühma koosolek Stockholmis,
  • 28.06 töörühm+juhtrühma koosolek Riias.
  • Õppereis Šotimaale 19-22.09.2011 (11 osalejat, peamiselt ettevõtjad). Tutvuti Šoti ettevõtliku hariduse mudeliga osaledes haridusmessil Scottish Learning Festival ja külastades erinevaid koole, kohtudes ettevõtjatega, kes on kaasatud õppeptotsessi.

Eesmärk oli suurendada teadlikkust ja motivatsiooni ettevõtliku hariduse vallas selleks, edendada õppeasusute ja partnerite koostööd, kaasates neid õppetöösse.

Külastati Šotimaal juba mitmendat aastat toimuvat Haridusfestivali (Scottish Learning Festival). Haridusfestivali raames toimus rohkelt seminare, jututubasid, vestlusringe, töötubasid, õppematerjalide- ja õppevõimaluste mess. Festivalil kuulis ja nägi mitte ainult Šoti kogemust, vaid sai kogemusi vahetada kogu maailma ettevõtliku hariduse arendajatega. Lisaks korraldati koolide külastused, kus sai oma silmaga näha kuidas teistmoodi õpetatakse, kuidas kaasatakse õppetöösse ettevõtjaid ning toimusid erinevad töötoad. Kohtusime ka ettevõtjatega, kes on koos koolidega suuri tegusid korda viinud, tutvstasid oma eesmärke ja kogemusi.

  • Projektikoolitus lastele 21; 23; 24; 26; 30.04. Osalejaid 11 last vanuses 7- 17aastat. Eesmärk: tööriistad lastele, et nad ise oma häid ideid saaks realiseerida. Teemad: eesmärgi sedamine, tegevuskava, raha leidmine, väikeprojekti elluviimine, projekti analüüs.
  • 28.02 Evhariduse koolitus – Haapsalu Kolledž (25 osalejat)
  • 17.06; 20.06 Ettevõtlik õpetaja – Olustvere majandus- ja teeninduskool (15 osalejat)
  • Jätkus ettevõtliku hariduse koolitus õpetajatele (05.01. ja 28.01), osales 20 õpetajat, 12 õppeasutusest. 07.02 toimus ettevõtliku hariduse koolituse lõpuseminar, osalesid ettevõtliku kooli võrgustiku liikmed (60osalejat): KOV, koolijuhid, õpetajad ja õpilased. Õpetajate koolituse ja lõpuseminari viisid läbi TÜ Narva Kolledž.
  • Viidi läbi “Ettevõtliku kooli” meeskonna koostöökoolitus, mis koosnes IV moodulist ja toimus perioodil 16.09 – 22.11.2011, korraldajaks OÜ Intelligentne Grupp. Koolituse eesmärgiks oli suurendada koostööoskust õppeasutuse juhi, koordinaatori (õpetajate) ja koolivälise organisatsiooni vahel. Koolitusel osales 21 õppeasutust (21 koolijuhti+25 õpetajat+8 partnerit). Koolituse tulemusena valmisid ühisprojektiideed koostöös kooliväliste partneritega.
  • Projektide fond – Koostati juhised ja reeglistik fondile ning vastav vorm, millel esitatakse koostöö idee. Fondi haldab Ida- Viru maakondlik ettevõtlikkuse koordinaator.

Šoti eduka näite põhjal loodi iga kooli ja lasteaia jaoks fond, kust ettevõtliku tegevuse toetamiseks koostöös koolivälise partneriga on võimalus taotleda väikest summat. Koostöö tegevused koolivälise partneriga ei jää raha taha, vaid saavad teostatud. Koostööprojektide fond seostati “Ettevõtliku kooli” meeskonna koostöökoolitusega (rahastati Enterprsing SELF projektist), kus osalesid õppeasutste juhid, koodinaatorid, kes koostööprojekti väjatöötamiseks kaasasid meeskona. Läbi koolituse õppisid nad kuidas projekti planeerida, kuidas kaasata partnereid, kuidas projekti ellu viia, mängiti läbi kaasus. Osalejad valmistasid ette ühe projekti, kus kaasasid õppetööse partnerid. Põnevuse lisamiseks ja motivatsiooniks said parimad projektiideed suurema summa.

Ekspertiisi on pakutud Leader tegevusgrupile, Ida-Viru Maavalitsusele, IVOLile, kutse-ja kõrgharidusasutustele

Neljandat aastat toimus ettevõtlike projektide konkurss (läbi õppeaasta, auhinnagala 12.05.). Esitati 96 projekti (18 koolist ja 14 lasteaiast). 12.05 auhinnagala (236 osalejat sh. 19 kooli, 9 lasteaeda, kõrgkoolid, ministeeriumid, KOV, ettevõtjad). Meediakajastused: 15 meediakajastust üleriigilistes ja kohalikes väljaannetes, lisaks nominente tutvustav blogi IVEKi kodulehel ja Facebook fännilehel.

22.11.2011 Haridusfestival. Aktiivõppe meetodid ja koostöö. Seminarid, aktiivõppemeetodite mess, töötoad, vestlusringid, direktorite debatt, iseloodud õppematerjalide kokurss, ettevõtlik koolide posterettekannete näitus,eraldi noorteprogramm. Korraldati koostöös Keskkonnaamet, TÜNK ja Jõhvi Kontserdimaja. Osalejaid hinnanguliselt 500.

Meediakajastus: Kaasati eraldi PR agentuur, sõnumite korrastamiseks ja reklaamväljundite leidmiseks, arvamuslugu ja pressiteade.Teemat kajastati nii kohalikus kui üleriiklikes ajalehtedes, televisioonis, raadios ning sotsiaalmeedias. Tulemus: Postimehes (30.11.2011) ilmus Kristi Ruusamäe arvamusartikkel „Tuupijate armee on ajast ja arust“. Pressiteade avaldati Õpetajate Lehes. Samuti kajastused järgnevates väljannetes: Eesti Rahvusringhääling, Raadio 7, Virumaa Teataja ja Põhjarannik.

Muuhulgas kogusime ideid meie Haridusfesivali põnevaks ja heaks korralduseks.

“Ettevõtliku kooli” materjalide tootmine

  • Infovahetus ja juhendmaterjalid: valmimas juhendmaterjal õpetajale ettevõtlike tegevuste läbiviimiseks ja kooliväliste partnerite kaasamiseks – koostatakse koostöös Taru Ülikooli Narva Kolledziga. Juhendmaterjal valminud, trükitakse Enterprising SELF projekti raames.
  • Veebipõhise e-raamatu koostamine – edulugude tõlkimine inglise keelde.
  • Valminud heade näidete trükised – kokku 1000 eksemplari. I osa (500 tk) ja II osa (500 tk)
  • Ida –Viru pilootkoolide/lasteaedade koordinaatorite töö tulemusel on toimunud tegevusgruppide laienemine koolides/lasteaedades, igakuisete tegevusaruannete esitamine meeskonna arengust + 1 edulugu ettevõtlikkust tegevusest – heade näidete veebipõhise andmebaasi pidev täiendamine, I poolaastal kogutud 117 edulugu (kokku 221 edulugu)
  • Jätkub Tartu partneri toetamine ja nõustamine I-V kogemusega (nt. konkursi korraldamisel). Esimest aastat toimus 26.05 ettevõtlike projektide konkurss Tartus. Esitati 22 projekti 7 erinevast koolist ja 2 noortekeskusest. Kokku 94 osalejat.
  • Ettevõtlikkuspedagoogika aluste koolitus Tartumaa õpetajatele – I osa koolitusest kestis 12 päeva ja II osa 9 päeva (osalejaid 15).
  • “Ettevõtliku kooli” programmi tegevuste aktiivne tutvustamine, koordineerimine ja elluviimine (demopäeva korraldamine, koolituste läbiviimine, avatud tundide korraldamine)

Muu

21.01 Eestimaa õpib ja tänab – Hariduse sõbra ja toetaja auhind

3.02 EKTK mõttekojas osalemine

15-16.02 Linnade ja valdade päevad – sh. “Ettevõtliku kooli” tutvustamine

8.04 “Ettevõtliku kooli” ettekanne konverentsil “Haridus on valgus. Eesti kool vaatab tulevikku (141 osalejat)

26.02 Haridusfoorum

7.04; 10.05 PAK strateegia koosolek – ettevõtliku õppe ja noorte toetamine lisatud meetmetesse

2.06 Ida-Virumaa arengukava hariduse fookusgrupis osalemine

Ühe vaatevinklina on kindlasti ka oluline väike sund vaadata enda sisse. Ja näha seda, mis tegelikult on päris hästi, kaaslasi selle eest kiita! Ning samas tunda ka seda, mida saaks veel paremini – paremini näidata, paremini tutvustada, paremini teha, paremini kirja panna!

Greete Toming, Haljala kooli avalike suhete ja projektijuht, EVK koordinaator

Meie lasteaia põhiline ülesanne on luua keskkond elurõõmsate, ennast usaldavate, uudishimulike, avatud ja tahtejõuliste inimeste kasvamiseks. „Ettevõtlik Kool“ on haridusprogramm, mis just sellist mõtteviisi toetab!

Ene Nool, Rakvere Rohuaia Lasteaia direktor

Ettevõtlik õpe on kooli jaoks väga oluline, et osaleda võrgustiku töös, õppida üksteiselt, tunda koostööd tehes ning projektides osaledes õlg-õla tunnet teiste koolidega. Ettevõtliku Kooli võrgustikus oldud aastad on muutnud õpetajaid ja õpilasi uudishimulikumaks, oleme kogenud, et mitmedki esialgu võimatuna tundunud ülesanded on võimalikud. Oleme saanud uusi koostööpartnereid, laiendanud koolis toimuvate ürituste spektrit. Ja – mis kõige tähtsam – meie õpilased on saanud kogeda ise vastutamise, ise tegutsemise ja ka õnnestumise rõõmu.

Anne Endjärve, Kohtla-Järve Järve Kooli direktor

STANDARDi rakendamine aitab hinnata meie edukust erinevates valdkondades. Enesehindamise tegemisel saime ülevaate oma asutuse kitsaskohtadest ja kus oleks rohkem vaja pingutada.

Margit Ojaots, Koonga kool õpetaja

Kooli arengukava eesmärgid ühtivad Ettevõtliku kooli programmi sisu ja indikaatoritega: programmi kogu kontseptsioon on väga kenasti kooskõlas nüüdisaegse õpikäsitusega. Mäletan, kuidas programmi sisenemisel läbitud meeskonnakoolitusel tundsime üksmeelset innustust oma kooli tegevuste analüüsimiseks Ettevõtliku kooli enesehindamise süsteemis. Kooskõla tekkis ka meie alusväärtustega, kus avatus ja ettevõtlikkuse toetamine on olnud olulisel kohal.

Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi endine direktor

Kuna Tapa Pisipõnni lasteaia üheks oluliseks eesmärgiks on elus hästi toimetulevate, positiivse minapildi ja ellusuhtumisega, julgete ning teotahteliste laste ellu saatmine, siis on ettevõtlusõpe just see valdkond, mis aitab seatud eesmärgini jõuda. Standard aitab üheselt mõista ettevõtlikkuse olulisust ja toetada ettevõtliku õppe sisu, -tegevusi ja selle ellu rakendamist.

Leevi Ivainen, Tapa Lasteaed Pisipõnn õppealajuhataja

Ettevõtliku kooli puhul võib esile tuua selle, et õpilased saavad turvalises keskkonnas katsetada ja proovida läbi elulisi situatsioone. Õpilaste omaalgatus, ettevõtlikkus ja kindlus kasvab, mille pealt on neil edaspidi igapäevaelus vast rohkem julgust riskida ja ise oma elu juhtida.

Marika Kaljula, Tamsalu Gümnaasiumi õppealajuhataja

Hargla Kooli prioriteediks on õpilase individuaalse võimekuse märkamine ning hariduse andmine vastavalt õpilaste võimetele. Eesmärk on noori valmistada ette toimetulekuks igapäeva ja tööeluks ning seeläbi arendada ettevõtlikkust. Ettevõtliku kooli standard on hea tööriist õppetegevuse sisehindamiseks. Ettevõtliku kooli hõbetaseme saavutamine on Hargla Koolile kvaliteedimärk ning annab teadmise, et ollakse teel õiges suunas.

Hargla Kooli endine direktori Juta Kond

Osalemine Ettevõtliku Kooli haridusprogrammis on suunanud aasta-aastalt üha enam ja teadlikumalt ettevõtliku mõtte ja hoiaku kandmisele ning rakendamisele kooli igapäevastes tegevustes. Hõbetase tõstab meie enesekindlust seatud sihil edasi liikuda ning on kinnitus, et oleme teinud head tööd. Eelkõige on see õpetajate tegevuse ja mõtteviisi tunnustus.

Anneli Mand, Väätsa Põhikooli direktor

Õpilastel ja õpetajatel on võimalus end proovile panna erinevates väljakutsetes, julgus mõelda „kastist välja“, teha koostööd erinevate partneritega.

Marje Eelmaa, Väike-Maarja Gümnaasiumi direktor

Ettevõtlik õpe ei ole imemudel, mille elluviimiseks aetakse sõrmega järge, vaid elustiil, mis rikastab kõiki osalejaid ja loob võimaluse ettevõtliku noore kujunemiseks. „Hõbetaseme standard kinnitab kogu koolile, et ollakse õigel teel ning meie elustiil väärib hoidmist ja arendamist.“

Virge Ong, Sõmeru põhikooli direktor

TULEM aitab õpetajal üles ehitada tundi, mis on õppijakeskne ja väga sihitult suunatud õpieesmärkide saavutamisele. Püüan seejuures õpilasi kaasata algusest peale: mis on eesmärk, kuidas selleni jõuame, millised on parimad meetodid, tagasiside saavutatu kohta. Kui noorel on igal sammul võimalus kaasa rääkida juba lasteaiast peale, tekib temas see harjumus ja soov kaasatud olla ja ka vastutada tulemuste eest. Seeläbi kujunevad noored, kes on harjunud kaasa mõtlema ja lahendusi leidma. Kõige raskem on mul olnud usaldada õppija valikut, leppida pikema ja käänulisema teekonnaga eesmärgi suunas, komistada, kukkuda ja kriimulise, kuid lõpuks siiski õnnelikuna kohale jõuda. Ma usun, et sama kogevad ka õppijad.

Kristi Goldberg, Toila Gümnaasium õpetaja

Meie veebilehe kasutamisel nõustute veebilehe vajalike küpsiste kasutamisega.

Salvesta Lisainfo