Millistes maakondades on kõige ettevõtlikumad koolid?

Haridus- ja Noorteameti Edu ja Tegu programmi toel on ettevõtlus- ja ettevõtlikku õpet hakanud rakendama 363 õppeasutust ehk 63% üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolidest. Aktiivsemad maakonnad on ettevõtliku ja ettevõtlusõppe rakendamise toetamise oma südameasjaks võtnud. Kõige rohkem on ettevõtlikku või ettevõtlusõpet Jõgevamaal (84% koolidest), Läänemaal (82%) ja Pärnu linnas (77%).

Edu ja Tegu programmijuht Katrin Kivisilla sõnul ei sõltu ettevõtlusõppe ja ettevõtliku õppe rakendamine kooli suurusest või asukohast ega ole kindlasti ainult eliitkoolide mängumaa. „Kooli juhtkond ja koolipidaja on need suunamudijad, kelle tahtest, otsusest ja toest algavad muutused ettevõtliku hoiaku kujundamisel ning ettevõtlusõppeks võimaluste leidmisel koolis. Sädeõpetajate algatused ja tahe viia ettevõtlusõppe rakendamise ideed ellu aitavad õpilastel avastada oma potentsiaali ning kujundada ettevõtlusõppest tulevaste Eesti majandust edasiviivate edukate inimeste kasvulava. On hea meel, et aina rohkem koolimeeskondi mõistab, et tänased õpilased on väärtuste loojad kohaliku elu säilitamisel ja edasi arendamisel oma kodukohas,“ selgitas Kivisild.

Edu ja Tegu üldhariduse koordinaator Erika Veide lisas, et nii, nagu hariduses on kvaliteedi taga süsteemsus ja järjepidevus, on ka ettevõtliku ja eneseteadliku inimese arenemise taga samad märksõnad. „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe mõte on, et inimene võiks elada elu kui karjääri ning juhtida oma elu kui oma eluettevõtet. Soovime, et juhuseid jääks järjest vähemaks ning koolid ja piirkonnad suudavad välja töötada plaani, kuidas ettevõtlik, ettevõtlus- ja karjääriõpe süsteemselt noori toetaks,“ rääkis Veide.

Mida peavad regiooni edu võtmeks esikolmiku maakondade esindajad?

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Marve Millend: „Koolide edumeelsus, kaasaja nõuete mõistmine ja pideva arenguga tegelemine sõltub eelkõige inimestest, kes koolides töötavad. Kool saab ettevõtlikuks siis, kui seal on juht, kes tahab luua soodsad töötingimused ning toetab õpetajaid, kes õpetavad nii, et õpilane saaks reaalses elus hästi hakkama – õpivad ju tuleviku tegijad täna alles koolis.

Õpilaste areng sõltub ka lapsevanematest, kes saavad otsustada, kuidas ja kus nende lapsed elus toimetulekut õpivad. Õpet saab praktilisemaks muuta pakkudes koolile oma kogemusi ja andes õpetajatele tagasisidet. Oma laste ja kooliga, kus nad õpivad, peaks suhtlema nagu perekonnaga, kes plaanib koos, tegutseb koos, rõõmustab edusammude üle ja ei hoia tagasi tunnustamisega. Maapiirkondade koolides on oluline jääda kestma. Meie maakonna väikesed koolid pingutavad õpilaste pärast nagunii rohkem, on valmis eristuma, pakkuma enamat kui oodatakse. Ettevõtlikuks saadakse ka vajadusest olla leidlik oma ideede rakendamiseks raha leidmisel. Meie õpetajad ning nüüd ka õpilased oskavad kirjutada projekte ja neid ka ise läbi viia. Meie koolide õpilased korraldavad ise ägedaid üritusi, neil on palju vajalikke valikaineid. Toimuvad äriideede konkursid, tegutsevad õpilasfirmad, õpitakse rahatarkust, viiakse läbi ärimänge. Aina rohkem lõimitakse ainetunde omavahel, tuuakse õppetöösse reaalset elu, külastatakse ettevõtteid ja luuakse nendega püsivaid koostöösuhteid. Ettevõtjad ja erinevate erialade esindajad on koolides kujunenud tavapärasteks külalisteks. Nendes koolides, kus ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppega tegeletakse, on organisatsioonil kõik eeldused ise hakkama saada.“

Läänemaa SA projektijuht Kaja Rüütel: „Maapiirkonna õpilased peavad konkurentsis püsimiseks ise ettevõtlikud olema, sest paratamatult ei ole maal alati neid võimalusi, mis suuremates asulates. Ettevõtluskogemus ja teoreetilised teadmised aitavad õpilastel igapäevaelus paremini toime tulla, aga panevad aluse ka sellele, kui õpilane soovib tulevikus firmat teha. Selline valmisolek on oluline, sest me ei tea iial, mida tulevik toob.

Üheks edu võtmeks meie piirkonnas võiks nimetada koostööd ettevõtjatega. Läänemaal on hulk tootmisettevõtteid, kes on abiks õpilasfirmadele tootejääkide või kogemuste jagamisel. Eelmisest aastast on üks vahva koostöönäide, kus SA Läänemaa organiseeris noortele kohtumise Haapsalu Kaubamajaga, kus õpilasfirmad oma tooteid müüa said. Koroona ajal ärajäänud õpilasfirmade laadale oli see hea asendus, kuna päris ettevõtluskogemus sütitas noori pingutama.

Oluline on ka kogukonna osalemine kooli töös. Ühes väikeses koolis loodi aktiivsete lastevanematega loodusring, mille esimese projektina valmistati loomade söödamaja. Kool taotles toetust, et paigaldada selle juurde kaamera, mis näitaks loomade tegevust lähemalt. Sellised algatused näitavad lastele, et elus tulebki probleemide lahendamiseks ise võimalusi luua ja ettevõtlik olla.

Lisaks aitavad koole maakondlike arenduskeskuste pakutavad üritused ja koolitused. Tänaseks on meil väga tugev koolijuhtide ühendus, kes käib regulaarselt koos arutamas, et leida võimalusi, kuidas maakonnas ettevõtlikku hoiakut edendada.“

Pärnumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja: „Pärnumaa ettevõtlus- ja ettevõtliku hariduse võtmeks on koolide, ettevõtete ja teiste asutuste koostöö. Pärnus on loodud koostöömudel ”Pärnu linn kui õpikeskus“, mille raames pakuvad erinevad õpipaigad linnaruumis õppimiseks ja hobidega tegelemiseks suuremaid võimalusi kui iga haridusvaldkond eraldi.

Pärnumaa Arenduskeskuse loodud koostöövõrgustiku kaudu on õpetajatel ja õpilastel võimalik õpilasfirmade tegevustesse kaasata ettevõtjatest mentoreid, kutsuda ettevõtjaid koolidesse esinema või minna ettevõtetesse õppekäikudele. Arenduskeskuse, koolide, õpetajate ja ettevõtete koostöös korraldatakse õpilasfirmade laatasid ja võistluseid. Ettevõtjad on kaasatud võistluste žürii töösse ning toetavad üritusi auhindadega.

Lisaks osaletakse Arenduskeskuse ja koolide koostööna üle-eestilistel sündmustel. Varasemalt sõltus Pärnumaa õpilaste osalemine üle-eestilistes tegevustes suuresti perekonna või kooli võimekusest katta osalemisega seotud kulud. Koostöö tulemusena on nüüd õpilastel –sõltumata kooli suurusest või asukohast – võimalus arendavates tegevustes osaleda.

Ettevõtliku eluhoiaku kujundamisele aitab kaasa haridusprogramm Ettevõtlik Kool, kus õppetöö mitmekesistamine toimub erinevatel viisidel. Näiteks Häädemeeste Keskkool kaasab projektide kaudu märkimisväärselt lisarahastust ning teeb rahvusvahelisel tasemel koostööd. Vändra Gümnaasium paistab silma kooli ja ettevõtete vahelise koostöö ning algklassidest algava ettevõtlusõppe poolest. Pärnu Rääma Põhikool korraldab ettevõtlikke koole kaasavaid sündmuseid, usaldades nende korraldamisel kohustused ja vastutuse õpilastele.

Noorte ettevõtlikkuse arendamine erinevate osapoolte koostöös loob head eeldused noore arenguks, kes saab elus hästi hakkama ning on õnnelik. Ettevõtlikkus keskkonnas kasvanud noorel säilib side kodukohaga ning pärast maailma avastamist on ta valmis kodukohta tagasi tulema ning oma oskustega piirkonna arengusse panustama.“

Allikas: Delfi. Harno programm Edu ja Tegu. 05.02.2022

Lisatud: 08. veebruar 2022

Ettevõtlik Kool on alates 2006. aastast tegutsev haridusprogramm. Ettevõtliku Kooli eesmärk on kujundada õppeprotsess päriselust lähtuvalt ja kaasata õpilasi kõigisse arenguetappidesse ja -protsessidesse nii, et initsiatiiv ja õppimislust lähtuksid õpilastest. Ettevõtliku Kooli võrgustikku kuuluvad koolid ja lasteaiad läbivad enesehindamise, millest lähtuvalt omistatakse neile ettevõtlikkuse baas-, hõbe- või kuldtase. Baastaseme õppeasutusi iseloomustab õppeasutuse igakülgne teadlik arendamine lähtuvalt ettevõtliku õppe kvaliteedisüsteemist. Hõbetaseme koolid ja lasteaiad on lisaks oma maakonnas kogemuste kandjad ja jagajad, kuldtaseme asutused ettevõtliku õppe eeskujud ja liidrid nii Eestis kui välismaal.