Liigu edasi põhisisiu juurde Juurdepääsetavus

Edulood

0583805C-870F-435B-9F57-76B08AEE1296 Tagasi

Lääne-Virumaa /

Jutustame muinasjuttu

Lisainfo

  • Projekti nimi: Jutustame muinasjuttu
  • Piirkond: Lääne-Virumaa
  • Kooli nimi: Rakvere Gümnaasium
  • Klass/rühm: 2.-5. klass
  • Tegevuse juhendaja: Ly Unt

Rakvere Gümnaasium on üks nendest koolidest, mis tegutseb selle nimel, et õpilased oleksid ettevõtlikud, innovaatilised, arenemisvõimelised ja vastutustundlikud. Üheks eesmärgiks on, et õppimine oleks huvitav ja põnev ning paneks silmad särama kõigil – õpilastel, õpetajatel ja ka vanematel. Lääne-Viru Arenduskeskuse algatamisel on Rakvere Gümnaasium liitunud 2013. aastast programmiga „Ettevõtlik kool”.

13. märtsil 2014 toimus Rakvere Gümnaasiumis jutuhommik „Jutustame muinasjuttu”. Päeva korraldas ja juhtis 3.b klass koos klassijuhataja Ly Undiga. Ürituseks ettevalmistused algasid juba jaanuaris. Tunnis toimunud ajurünnaku tulemusel otsustasid õpilased korraldada võistluse, kus võib muinasjuttu esitada väga erinevalt (tantsuna, näidendina, jutustamisena, lauluna, pantomiimina, filmina jne). Kohe algasid ka ettevalmistused. 3.b klassi õpilane Triinu koostas kutsekirja klassidele. Rühmatööna valmisid ka plakatid, mis pandi üles koolimaja koridoride seintele. Õpilased mõtlesid kaua, kust saada auhindu. Seal tulid appi vanemad, kes õmblesid, heegeldasid ja kudusid erinevaid suuri mänguasju. Kool toetas üritust šokolaadidega. Diplomid klassidele tegid õpilased ise. Klassijuhataja aitas kokku panna suure ettevõtmise stsenaariumit. Õpilaste vahel jaotati ülesanded, et päev hästi õnnestuks ja iga klassi laps saaks korraldamisel kaasa lüüa. Lapsed koostasid ühekoos žüriile isegi hindamise abilise. Õpilased soovitasid hinnates pöörata tähelepanu omaloomingule, kostüümidele, lavakujundusele ja tehnika kasutamisele, muusikale, enda eelistusele. Lapsed leidsid, et oluline on ka see, kas esinejad tunnevad esitamisest rõõmu. Kuna oli lähenemas ka emakeelepäev, siis seostati kogu ettevõtmine just selle tähtpäevaga. Esinemisi juhtisid Kris ja Maia. 3. b klassi lapsed osalesid ka ise võistlusel näidendiga.

Muinasjutupäeval tuli välja väga palju erinevaid võimalusi muinasjutu esitamiseks. Kokku võtsid võistlusest osa kümme klassi. Muinasjuttu esitati näidendina, tantsuna, räpina, animatsioonidena ja jutustades. Lapsed elasid üksteisele väga kaasa ja innustasid hästi esinema. Nagu ühele korralikule võistlusele kohane, hindas muinasjutte žürii. Üritus lõppes ilutulestikuga – 3. b klassi õpilased lasid lavalt pauguga lendu värvilisi pabereid.

3.b klass sai ürituse korraldamisega hästi hakkama ja selle käigus saadi juurde uusi teadmisi ja oskusi. Lapsed õppisid tundma teabe- ja ilukirjanduse mõistet, muinasjutu tunnuseid ja liike. Nad õppisid organiseerima ja läbi viima, vastutust võtma ja tähtaegadest kinni pidama. Arenes oskus teistega arvestada. Nad said esinemiskogemuse ja rõõmu hästi õnnestunud etendusest. Kõik osalenud klassid said hea kogemuse võrra rikkamaks.

1.-3. klasside seas sai esimese koha 2. b klass Mikk Bobõlski kirjutatud näidendiga „Kosmoselaev”. Teise koha sai 3.b klass näidendiga „Okasroosike”, kolmanda koha sai 3.c näidendiga „Tuli küll meelde”. 4. ja 5. klasside hulgas sai esimese koha 5. a klass Kristin Siili kirjutatud näidendiga „Unenägu”. Teise koha vääriline oli 4. a klass vene muinasjutuga „Naeris” ja kolmanda koha sai 5. b klassist Jasper Lina, kes jutustas Henno Käo muinasjuttu „Vaibakloppimine”.

SUUR, SUUR AITÄH

  • osalenud klassidele: 2.a, 2.b, 3.a, 3.b, 3.c, 3.d, 4.a, 4.e, 5.a, 5.b, 5.d;
  • lapsevanematele: Merle Võsaste, Marina Kuntro, Anne Janno, Ivi Vasiljeva, Anne Veski, Eleriin Raid;
  • žüriiliikmetele: raamatukoguhoidja Jana Salukivi, RG peamaja huvijuht Janari Schvede, RG arendusjuht Marika Eiskop, programmi „Ettevõtlik kool” Lääne-Virumaa koordinaator Olga Tšernikova, RG õpilasesinduse esindaja Melissa Tedrekin;
  • õpetajatele: Svetlana Leonova, Epp Suvi, Aime Borisov, Pille-Riin Pukk, Ülle Klaasen, Mare Kütt, Tiivi Saidlo, Marina Liiker, Katrin Välba, Krista Lindre, Inna Trufanova, Svetlana Fursova, Natalia Novik;
  • huvijuht Kristina Hüüsile;
  • direktor Aivar Pardile ja õppealajuhataja Kadi Kruusmaale.

Ürituse pildid ja video üleval RG Tallinna tänava õppehoone blogis: http://rgtallinna.blogspot.com/

Lääne-Viru Arenduskeskuse üheks prioriteediks on panustada noorte ettevõtlikkuse suurendamisesse ja ettevõtlusteadlikkuse tõstmisesse. Peamiseks rolliks on viia läbi erinevaid tegevusi alustades koostööst noorte ja koolidega ning lõpetades ettevõtluse nõustamise ja koolitusega. Lääne-Viru Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Olga Tšernikova sõnul on tänavu aasta plaanis veelgi rohkem tugevdada ettevõtliku õppe jätkuvat arendamist ning sellega seotud tugitegevusi, millest lähtuvalt on võetud eesmärgiks aktiivselt suhelda koolide ja lasteaedade juhtkonna ning personaliga. Tänaseks on Lääne-Viru maakonnas programmiga „Ettevõtlik kool” liitunud 7 õppeasutust, sh 6 kooli ja 1 lasteaed.

Ly Unt, Pille-Riin Pukk ja Olga Tšernikova

Õpilastel ja õpetajatel on võimalus end proovile panna erinevates väljakutsetes, julgus mõelda „kastist välja“, teha koostööd erinevate partneritega.

Marje Eelmaa, Väike-Maarja Gümnaasiumi direktor

Meie lasteaia põhiline ülesanne on luua keskkond elurõõmsate, ennast usaldavate, uudishimulike, avatud ja tahtejõuliste inimeste kasvamiseks. „Ettevõtlik Kool“ on haridusprogramm, mis just sellist mõtteviisi toetab!

Ene Nool, Rakvere Rohuaia Lasteaia direktor

Hargla Kooli prioriteediks on õpilase individuaalse võimekuse märkamine ning hariduse andmine vastavalt õpilaste võimetele. Eesmärk on noori valmistada ette toimetulekuks igapäeva ja tööeluks ning seeläbi arendada ettevõtlikkust. Ettevõtliku kooli standard on hea tööriist õppetegevuse sisehindamiseks. Ettevõtliku kooli hõbetaseme saavutamine on Hargla Koolile kvaliteedimärk ning annab teadmise, et ollakse teel õiges suunas.

Hargla Kooli endine direktori Juta Kond

Ettevõtlik õpe ei ole imemudel, mille elluviimiseks aetakse sõrmega järge, vaid elustiil, mis rikastab kõiki osalejaid ja loob võimaluse ettevõtliku noore kujunemiseks. „Hõbetaseme standard kinnitab kogu koolile, et ollakse õigel teel ning meie elustiil väärib hoidmist ja arendamist.“

Virge Ong, Sõmeru põhikooli direktor

Ettevõtlik õpe on kooli jaoks väga oluline, et osaleda võrgustiku töös, õppida üksteiselt, tunda koostööd tehes ning projektides osaledes õlg-õla tunnet teiste koolidega. Ettevõtliku Kooli võrgustikus oldud aastad on muutnud õpetajaid ja õpilasi uudishimulikumaks, oleme kogenud, et mitmedki esialgu võimatuna tundunud ülesanded on võimalikud. Oleme saanud uusi koostööpartnereid, laiendanud koolis toimuvate ürituste spektrit. Ja – mis kõige tähtsam – meie õpilased on saanud kogeda ise vastutamise, ise tegutsemise ja ka õnnestumise rõõmu.

Anne Endjärve, Kohtla-Järve Järve Kooli direktor

Kuna Tapa Pisipõnni lasteaia üheks oluliseks eesmärgiks on elus hästi toimetulevate, positiivse minapildi ja ellusuhtumisega, julgete ning teotahteliste laste ellu saatmine, siis on ettevõtlusõpe just see valdkond, mis aitab seatud eesmärgini jõuda. Standard aitab üheselt mõista ettevõtlikkuse olulisust ja toetada ettevõtliku õppe sisu, -tegevusi ja selle ellu rakendamist.

Leevi Ivainen, Tapa Lasteaed Pisipõnn õppealajuhataja

Ettevõtliku kooli puhul võib esile tuua selle, et õpilased saavad turvalises keskkonnas katsetada ja proovida läbi elulisi situatsioone. Õpilaste omaalgatus, ettevõtlikkus ja kindlus kasvab, mille pealt on neil edaspidi igapäevaelus vast rohkem julgust riskida ja ise oma elu juhtida.

Marika Kaljula, Tamsalu Gümnaasiumi õppealajuhataja

Kooli arengukava eesmärgid ühtivad Ettevõtliku kooli programmi sisu ja indikaatoritega: programmi kogu kontseptsioon on väga kenasti kooskõlas nüüdisaegse õpikäsitusega. Mäletan, kuidas programmi sisenemisel läbitud meeskonnakoolitusel tundsime üksmeelset innustust oma kooli tegevuste analüüsimiseks Ettevõtliku kooli enesehindamise süsteemis. Kooskõla tekkis ka meie alusväärtustega, kus avatus ja ettevõtlikkuse toetamine on olnud olulisel kohal.

Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi endine direktor

STANDARDi rakendamine aitab hinnata meie edukust erinevates valdkondades. Enesehindamise tegemisel saime ülevaate oma asutuse kitsaskohtadest ja kus oleks rohkem vaja pingutada.

Margit Ojaots, Koonga kool õpetaja

TULEM aitab õpetajal üles ehitada tundi, mis on õppijakeskne ja väga sihitult suunatud õpieesmärkide saavutamisele. Püüan seejuures õpilasi kaasata algusest peale: mis on eesmärk, kuidas selleni jõuame, millised on parimad meetodid, tagasiside saavutatu kohta. Kui noorel on igal sammul võimalus kaasa rääkida juba lasteaiast peale, tekib temas see harjumus ja soov kaasatud olla ja ka vastutada tulemuste eest. Seeläbi kujunevad noored, kes on harjunud kaasa mõtlema ja lahendusi leidma. Kõige raskem on mul olnud usaldada õppija valikut, leppida pikema ja käänulisema teekonnaga eesmärgi suunas, komistada, kukkuda ja kriimulise, kuid lõpuks siiski õnnelikuna kohale jõuda. Ma usun, et sama kogevad ka õppijad.

Kristi Goldberg, Toila Gümnaasium õpetaja

Osalemine Ettevõtliku Kooli haridusprogrammis on suunanud aasta-aastalt üha enam ja teadlikumalt ettevõtliku mõtte ja hoiaku kandmisele ning rakendamisele kooli igapäevastes tegevustes. Hõbetase tõstab meie enesekindlust seatud sihil edasi liikuda ning on kinnitus, et oleme teinud head tööd. Eelkõige on see õpetajate tegevuse ja mõtteviisi tunnustus.

Anneli Mand, Väätsa Põhikooli direktor

Ühe vaatevinklina on kindlasti ka oluline väike sund vaadata enda sisse. Ja näha seda, mis tegelikult on päris hästi, kaaslasi selle eest kiita! Ning samas tunda ka seda, mida saaks veel paremini – paremini näidata, paremini tutvustada, paremini teha, paremini kirja panna!

Greete Toming, Haljala kooli avalike suhete ja projektijuht, EVK koordinaator

Meie veebilehe kasutamisel nõustute veebilehe vajalike küpsiste kasutamisega.

Salvesta Lisainfo