Liigu edasi põhisisiu juurde Juurdepääsetavus

Uudised

0583805C-870F-435B-9F57-76B08AEE1296 Tagasi

Uus Eesti rahatarkuse strateegia 2021–2030: Teeme Eesti rahatargaks

Rahandusministeeriumis on valmis saanud „Rahatark Eesti. Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021–2030“. See on visioon, kuidas muuta Eesti rahatargaks ja tegevuskava selle saavutamiseks.

„Üha rohkem inimesi tunneb huvi rahatarkuse, sh raha kogumise ja investeerimise vastu. Selleks, et kõigil oleks uute teadmiste õppimiseks toetav keskkond, panime paika visiooni ja tegevused, et teha Eesti rahatargaks,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Oma rahaasjades targalt toimetavad inimesed on rahulolevamad ja ettevõtlikumad. Kindlasti on nad ka head kaasarääkijad, et riigi rahaasjad oleksid hästi hoitud ja korras. Viimasest sõltub, kuidas meie Eestil tervikuna läheb.“

Rahatarkuse strateegia sõnastab ühiselt kokkulepitud eesmärgid, prioritiseerides selle kehtivuse ajaks olulised tegevusvaldkonnad ja -suunad  ning mõõdikud koostöö kaudu tulemusteni jõudmiseks. Strateegia sõnastab kolm eesmärki: rahatarkus on kõigile kättesaadav, rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel ja toetav keskkond julgustab rahatarkuse kasutamist.

Strateegia üheks eesmärgiks on teha õppevõimalused kõigile kättesaadavaks: õpe on süsteemne lasteaiast ülikoolini, olemas on täiendusvõimalused huvilistele ja juhendajatele ning olemas on vajalikud õppematerjalid. Teisalt on eesmärk see, et inimesed kasutaksid rahatarkuse teadmisi igapäevalus, näiteks planeerivad pika- ja lühiajaliselt oma kulusid/tulusid ning arvestavad rahalisi võimalusi ja vajadusi. Lisaks omavad teadmisi investeerimise ja ettevõtluse kohta ning oskavad otsida vajadusel abi rahaasjade korraldamisel. Toetav keskkond tähendab, et finantsteenuse pakkujad on vastutustundlikud ja lähtuvad kliendi heaolust, finantskeskkond soosib laia valikut mõistlike kuludega ja sisult kergesti mõistetavaid investeerimistooteid ning seadusandlik keskkond toetab ja kaitseb vajadusel tarbijat. Kättesaadavad on tööriistad finantsotsuste tegemiseks ja inimesed ei lähe kaasa finantspettustega.

Rahatarkuse edendamisega soovitakse tõsta inimeste rahulolu ja elukvaliteeti nii, et nad paremini majandades tunneksid end igapäevaotsustes finantsiliselt kindlamalt ja saaksid suurendada oma heaolu.

„Rahatarkuse edendamise alustalaks on era-, avaliku ja kolmanda sektori tihe koostöö sünergiaefekti saavutamiseks sihtgruppideni jõudmisel,“ rõhutas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch. „Oluline on tegevuste pikemaajalisem vaade ja süsteemsus ühise koostöö koordineerimisel, et vältida olukorda, kus igaüks toimetab oma organisatsiooni võimekuse piirides omaette. Just siin tahab rahandusministeerium anda oma panuse keskse koordineerija ja koostöö hoidjana.“ Lisaks täidab rahandusministeerium ka keskse info koondaja rolli, vahendades koostöökontakte ja jälgides valdkonna üldisemat arengut perioodiliste kokkuvõtete kaudu.

Lähiaastate tegevuskavas grupeeritakse koostöötegevusi eesmärkide lõikes. Näiteks rahatarkuse kättesaadavamaks muutmise eesmärgi elluviimiseks laiendatakse õpetajate rahatarkuse mentorklubide tegevust üle-eestiliseks, jätkatakse panustamist ettevõtlus- ja karjääriõppeprogrammi „Edu ja tegu“ raames ning töötatakse välja rahatarkuse e-kursus täiskasvanutele. Teise eesmärgi puhul – rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste  tegemisel – analüüsitakse näiteks investeerimiskonto süsteemi ning tehakse arendusettepanekud selle parendamiseks ning otsitakse võimalusi, kuidas paremini aidata võlgadesse sattunud inimesi. Toetava keskkonna loomiseks planeeritud tegevuste hulgas on näiteks teadlikkuse tõstmine finantspettuste ennetamiseks ja finantsteenuste vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteemi loomine.

„Rahatarkuse strateegia valmimisse panustasid meie head partnerid nii sisendi andmise, tagasisidestamise kui ka panustavad tulevikus tegevuste elluviimise kaudu,“ lisas Kirch. „Rahatargaks saame vaid üheskoos tegutsedes ja nüüd on meil ees selge siht, kuhu koos liikuda.“

Rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.

• Eesti elanike rahatarkuse strateegia aastateks 2021-2030
https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/eesti_elanike_rahatarkuse_edendamise_strateegia_aastateks_20212030_0.pdf (PDF)

• Tegevuskava https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/tegevusplaan_2021-2022_0.pdf (PDF)

Vaata järele ETV Terevisiooni intervjuud rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Liisi Kirchiga: https://etv.err.ee/1608216538/rahvas-rahatargaks 

20.12.2021

STANDARDi rakendamine aitab hinnata meie edukust erinevates valdkondades. Enesehindamise tegemisel saime ülevaate oma asutuse kitsaskohtadest ja kus oleks rohkem vaja pingutada.

Margit Ojaots, Koonga kool õpetaja

Õpilastel ja õpetajatel on võimalus end proovile panna erinevates väljakutsetes, julgus mõelda „kastist välja“, teha koostööd erinevate partneritega.

Marje Eelmaa, Väike-Maarja Gümnaasiumi direktor

TULEM aitab õpetajal üles ehitada tundi, mis on õppijakeskne ja väga sihitult suunatud õpieesmärkide saavutamisele. Püüan seejuures õpilasi kaasata algusest peale: mis on eesmärk, kuidas selleni jõuame, millised on parimad meetodid, tagasiside saavutatu kohta. Kui noorel on igal sammul võimalus kaasa rääkida juba lasteaiast peale, tekib temas see harjumus ja soov kaasatud olla ja ka vastutada tulemuste eest. Seeläbi kujunevad noored, kes on harjunud kaasa mõtlema ja lahendusi leidma. Kõige raskem on mul olnud usaldada õppija valikut, leppida pikema ja käänulisema teekonnaga eesmärgi suunas, komistada, kukkuda ja kriimulise, kuid lõpuks siiski õnnelikuna kohale jõuda. Ma usun, et sama kogevad ka õppijad.

Kristi Goldberg, Toila Gümnaasium õpetaja

Ettevõtliku kooli puhul võib esile tuua selle, et õpilased saavad turvalises keskkonnas katsetada ja proovida läbi elulisi situatsioone. Õpilaste omaalgatus, ettevõtlikkus ja kindlus kasvab, mille pealt on neil edaspidi igapäevaelus vast rohkem julgust riskida ja ise oma elu juhtida.

Marika Kaljula, Tamsalu Gümnaasiumi õppealajuhataja

Ettevõtlik õpe ei ole imemudel, mille elluviimiseks aetakse sõrmega järge, vaid elustiil, mis rikastab kõiki osalejaid ja loob võimaluse ettevõtliku noore kujunemiseks. „Hõbetaseme standard kinnitab kogu koolile, et ollakse õigel teel ning meie elustiil väärib hoidmist ja arendamist.“

Virge Ong, Sõmeru põhikooli direktor

Hargla Kooli prioriteediks on õpilase individuaalse võimekuse märkamine ning hariduse andmine vastavalt õpilaste võimetele. Eesmärk on noori valmistada ette toimetulekuks igapäeva ja tööeluks ning seeläbi arendada ettevõtlikkust. Ettevõtliku kooli standard on hea tööriist õppetegevuse sisehindamiseks. Ettevõtliku kooli hõbetaseme saavutamine on Hargla Koolile kvaliteedimärk ning annab teadmise, et ollakse teel õiges suunas.

Hargla Kooli endine direktori Juta Kond

Ühe vaatevinklina on kindlasti ka oluline väike sund vaadata enda sisse. Ja näha seda, mis tegelikult on päris hästi, kaaslasi selle eest kiita! Ning samas tunda ka seda, mida saaks veel paremini – paremini näidata, paremini tutvustada, paremini teha, paremini kirja panna!

Greete Toming, Haljala kooli avalike suhete ja projektijuht, EVK koordinaator

Kooli arengukava eesmärgid ühtivad Ettevõtliku kooli programmi sisu ja indikaatoritega: programmi kogu kontseptsioon on väga kenasti kooskõlas nüüdisaegse õpikäsitusega. Mäletan, kuidas programmi sisenemisel läbitud meeskonnakoolitusel tundsime üksmeelset innustust oma kooli tegevuste analüüsimiseks Ettevõtliku kooli enesehindamise süsteemis. Kooskõla tekkis ka meie alusväärtustega, kus avatus ja ettevõtlikkuse toetamine on olnud olulisel kohal.

Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi endine direktor

Kuna Tapa Pisipõnni lasteaia üheks oluliseks eesmärgiks on elus hästi toimetulevate, positiivse minapildi ja ellusuhtumisega, julgete ning teotahteliste laste ellu saatmine, siis on ettevõtlusõpe just see valdkond, mis aitab seatud eesmärgini jõuda. Standard aitab üheselt mõista ettevõtlikkuse olulisust ja toetada ettevõtliku õppe sisu, -tegevusi ja selle ellu rakendamist.

Leevi Ivainen, Tapa Lasteaed Pisipõnn õppealajuhataja

Osalemine Ettevõtliku Kooli haridusprogrammis on suunanud aasta-aastalt üha enam ja teadlikumalt ettevõtliku mõtte ja hoiaku kandmisele ning rakendamisele kooli igapäevastes tegevustes. Hõbetase tõstab meie enesekindlust seatud sihil edasi liikuda ning on kinnitus, et oleme teinud head tööd. Eelkõige on see õpetajate tegevuse ja mõtteviisi tunnustus.

Anneli Mand, Väätsa Põhikooli direktor

Ettevõtlik õpe on kooli jaoks väga oluline, et osaleda võrgustiku töös, õppida üksteiselt, tunda koostööd tehes ning projektides osaledes õlg-õla tunnet teiste koolidega. Ettevõtliku Kooli võrgustikus oldud aastad on muutnud õpetajaid ja õpilasi uudishimulikumaks, oleme kogenud, et mitmedki esialgu võimatuna tundunud ülesanded on võimalikud. Oleme saanud uusi koostööpartnereid, laiendanud koolis toimuvate ürituste spektrit. Ja – mis kõige tähtsam – meie õpilased on saanud kogeda ise vastutamise, ise tegutsemise ja ka õnnestumise rõõmu.

Anne Endjärve, Kohtla-Järve Järve Kooli direktor

Meie lasteaia põhiline ülesanne on luua keskkond elurõõmsate, ennast usaldavate, uudishimulike, avatud ja tahtejõuliste inimeste kasvamiseks. „Ettevõtlik Kool“ on haridusprogramm, mis just sellist mõtteviisi toetab!

Ene Nool, Rakvere Rohuaia Lasteaia direktor

Meie veebilehe kasutamisel nõustute veebilehe vajalike küpsiste kasutamisega.

Salvesta Lisainfo