Kuidas on läinud koduõpe? Jagame 4 lapsevanema lugu!

Möödunud on nädal sellest, kui meie koolid läksid üle distantsõppele. Samal ajal, kui kõik osapooled kohanesid olukorraga, kutsusime üles lapsevanemaid jagama enda lugusid sellest, kuidas kodune õpe on korraldatud ning milliseid põnevaid meetodeid kasutatakse.

Nüüd on paras aeg esimestest lugudest teha kokkuvõte, et head ideed jõuaksid paljude lapsevanemateni. Järgmised lood toome teieni juba mõne päeva pärast.

Lugu nr 1: Sigrid Välbe

„Põhiliseks eesmärgiks antud olukorras olen võtnud, et mitte ajada lapsi ega ennast stressi.
Me pole kehtestanud mingeid reegleid ega korda, mille järgi mööda joont käima peame. Võtame asja mõistusega, nii et see olukord ei tekitaks kellelegi tunnet, et jumala eest millal see kõik läbi saab.

7. klassi inimene saab juba ise kenasti aru ja toimetab ka vastavalt. 1. klassi juntsuga on muidugi veidi teine lugu. Hommikuti enne kukke ja koitu ärkamist ei toimu. Magame umbes poole 9ni, siis korralik hommikusöök ja algabki õppetöö. Selleks kellaks on kõik väljamaganud, tujud head ja pole mingit uimerdamist ega haigutamist. Kuna lapsed on mul üsna taiplikud, siis ega nendega väga muret ei ole.

1.klassi lapsega õpime kõik ühe jutiga ära, 10monkeys veedame aega veidi rohkem, arvutada talle meeldib. Klassijuhataja on teinud ka väikse võistluse laste vahel, see on hea motivaator. Kui üks laps valmis, lähen järgmisele appi. Väike kahtlus on, et seitsmendikule on õppida antud rohkem kui tunni ajal seda tehtaks. Samuti oli olukord, kus anti õppida tunniks, mida sellel päeval ei olnudki. Tundub, et tegelikult minu lapsed vajavad lihtsalt moraalset tuge, et ma lihtsalt oleks nende jaoks olemas, et keegi nende läheduses oleks ja vajadusel kätt hoiaks või pead silitaks.

Eks ikka aitan, ütlen ette või teen ära. Ega nad siis sellest rumalamaks ei jää! Et vaimu ja füüsist erksana hoida on nooremal lapsel, et reening taekwondos, millest kogu perega osa võtame. Samuti enam-vähem ilma puhul ikkagi läheme õue kusagile kergliiklusteele kõndima või rattaga sõitma. Elame puhta maal ja meil siin õues ei ole praegu väga midagi teha. Olukorra lühikokkuvõtteks ütlen, et kriisid ühendavad ja lähendavad inimesi. Aga kui nüüd oleks olukord, et ruumide rentija ei oleks mu ettevõtet kriisi tõttu käskinud sulgeda ja lapsed oleksid omapäi, vot siis tõenäoliselt räägiksin ma hoopis teist juttu“.

(Facebook, 18.03.2020)

Lugu 2: Maris Toomel

„Koduõpe on andnud lastele palju iseseisvust otsustamaks millal, kuidas ja kui palju ta õpib.

Õpetab aega planeerima ning seda oskuslikult kasutama. Käime iga päev metsas loodust jälgimas: missugused linnud lendavad või pesa punuvad. Teeme pilti ning otsime kodus internetist, missuguse linnuga on tegemist. Samas saame liikuda palju värskes õhus ning teha metsas ka kehalise kasvatuse õpetaja poolt antud harjutusi! Nagu öeldakse, siis igas halvas on midagi head ning ka meie püüame antud olukorras leida ainult positiivset!“

(Facebook, 17.03.2020)

Lugu 3: Hälis Rooste

„Otsustasime perega teha koduõpet ja kaugtööd kindla päevakava järgi.
Üleeile õhtul peetud perekondlikul koosolekul jõudsime kompromissile ja panime kokkulepped paberile kirja (protokollijateks 5.a. ja 12. a lapsed).

Koosoleku tulemusena sai kokku lepitud kindlad kellajad mis kell ärkame, sööme, töötame/õpime, puhkame, liigume, käime õues ja läheme magama, Paika said ka reeglid, kuidas koristame, kes teeb süüa ning kui palju veebis/TVs aega veedame.

Esimesed kaks päeva on möödunud väga hästi ja kõik kokkulepped toiminud. Aga täna õhtul vaatame veelkord ajakava üle ja vajadusel viime sisse muudatused.“

(Facebook, 17.03.2020)

Lugu 4: Leelo Strauch

„Meil on korraldatud koduõpe nii, et hommikul tehakse ära tavapärased protseduurid ja siis õpime ära kõik õppeained väikeste vahedega. Loodusõpetuse raames läksime loodusesse kevade märke otsima. Kõik toimib ja põnev kõigile. Kiidan õpetajaid!“

(Facebook, 17.03.2020)