Esimesed sammud üldõpetuse suunas ehk lõimitud tunnid Lüganuse Keskkoolis

21. sajandi õppimise alustaladeks on digitaalne kirjaoskus, arusaam elust ja karjäärist. Et seda kõike ellu viia, on pedagoogide ülesandeks vaadata oma aine õpetamist teistmoodi. Õpilastele on vaja jagada koolis oskuseid, millega nad tuleks toime muutuvas ühiskonnas kogu elu vältel. Seda kõike toetab üldõpetuse ja projektipõhise õppe rakendamine õppetöö läbiviimisel. 16. – 20. aprillini toimus Lüganuse Keskkoolis avatud uste nädal, mille raames viidi põhikoolis läbi lõimitud õppetunnid, mis koondasid ühe teema alla mitu erinevat õppeainet ning lõppesid projektitöödega.
Esimene lõimitud tund toimus 8. klassis ja teemaks oli “Tervislik toitumine”, ühendatud olid inimeseõpetus, matemaatika ja emakeel. Tunni käigus tutvuti tervisliku toitumise põhitõdedega, otsiti internetist erinevate toiduainete energia-, valgu- ja rasvasisaldust, arvutati välja toidukordade kaloraaž ning kanti saadud andmed Exelisse. Seejärel koostati rühmatööna päevamenüü. Enne selle kirjapanekut käsitleti toitude nimetuste õigekirja, mis tekitab peavalu nii mõnelegi söögikoha omanikule. Tund lõppes menüü esitlemisega keskkonnas canva.com. Töö käigus tuli välja, et tervislike toidukordade kokkupanek polnudki nii lihtne, kuid õpilaste arvates oli see meeldiv vaheldus tavapärastele tundidele.
5. klassis toimus lõimitud tund teemal “Raamatud muudavad maailma”, mis hõlmas emakeele, kirjanduse, ajaloo ja kunstiõpetuse. Alguses rääkis emakeeleõpetaja üldiselt raamatute tähtsusest ja kirja tekkest ning arengust. Kui juttu tuli sumeritest ja nende kiilkirjast, oli õpilastel võimalus ise – tõsi küll, mitte savitahvlitele, vaid plastiliinile – kirjutada kiilkirjas üks sõna. Järgmine tähtis verstapost kirja arengus on loomulikult egiptlased ja hieroglüüfid. Ka siin said viiendikud võimaluse päris papüüruse peale
hieroglüüfides kirjutada. Tore oli mõtiskleda selle üle, millised näeksid välja eesti keele tunnis etteütluse vihikud, kui kasutaksime nii omaste ladina tähtede asemel kiilkirja või
hieroglüüfe. Keskajal kasutati kirjutamiseks üldiselt sulge ja tinti, aga kasutatavad kirjatähed
olid natuke teistsugused. Meie kooli viiendikud saavad nüüd soovi korral omavahel salakeeles kirjutada, sest nemad said gooti käsikirjas kasutatavad tähed selgeks. Tunnis oli veel juttu pärgamendi valmistamisest ja sellest, kuidas pimsskivi kasutati. Soovijad said ka lugeda 122 aastat vanast kokaraamatust retsepte ja pead murda tolleaegsete mõõdu- ja
kaaluühikute üle. Natuke teistmoodi tund on alati tore.
6.-7. klassi tunni teemaks oli “Minu oma retseptiraamat”. Teema sidus vene, inglise ja  eesti keele ning tööõpetuse. Õpilaste ülesandeks oli tõlkida vene- ja inglisekeelsed retseptid eesti keelde, seejärel valmistati rühmades nende järgi toidud, kaeti laud ning asuti ühiselt valmistatut maitsma. Degusteerima paluti ka õpetajad. Lisaks sellele koostas igaüks endale nendest retseptidest oma kokaraamatu.
9. klassi tunni teema oli „Firma loomine“ Tunni pealkiri oli atraktiivne, ühendatud oli geograafia ja ühiskonnaõpetus. Eesmärk oli anda ettekujutus sellest, kuidas luua firmat, kui lähtuda kapitalist. Õpilaste ülesandeks oli välja mõelda firma tegevusala ning seejärel otsida internetist infot füüsilise kapitali, rahakapitali ja inimkapitali kohta. Tutvuti erinevate töölepingutega. Tunnis oli ka külaline – kohalik ettevõtja Marko Mõru, kes rääkis isiklike kogemuste põhjal sellest, kuidas tegutseb väikefirma.
Lisaks lõimitud ainetundidele toimus sellele nädalal 6.- 7. klassi õpilastele ja õpetajatele veel elustamiskoolitus “Sinu käed päästavad elu”, mille viisid läbi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla- Järve struktuuriüksuse õppejõud.
Oli muudki põnevat. 17. aprill olid koolis külas Päästeameti komandod. Korraldati tuletõrjeõppus, mille käigus tuli “põlevast” koolimajast päästa 5. klass koos matemaatikaõpetajaga ning üles leida tulle jäänud eripedagoog. Kõik hädasolijad said tulest välja toodud. Õnneks oli see vaid mäng, mitte tõelisus ja loodame, et reaalselt ei tule meil sellise olukorraga kunagi kokku puutuda.
Kuna aprill oli südamekuu, rääkis 19. aprillil toimunud  südamepäval kooliõde õpilastele vererõhust ning õpetas seda õigesti mõõtma. Nädal lõppes tantsuga. Õpetaja Reeli õpetas agklassilastele line-tantsu.
Juba 30. aastatel märkis tuntud pedagoog Johannes Käis, et oleks ebaloomulik, kui koolitöö kujuneks üksikute ainete õpetamiseks, mis lapse teadvuses ei liitu tervikuks. Loodame meiegi, et erinevate õppeainete tiheda lõimimise tulemusel tekib õpilastel suurem huvi teadmiste omandamise vastu ja tänu projektitöödele ning IT-vahendite kasutamisele suudavad nad paremini tajuda koolis õpetatava seost igapäevaeluga.

Tiina Sai
Lüganuse Keskkooli õppealajuhataja